Euroopa ühtse patendisüsteemi juurutamine võib Ühendriikides nähtud tarkvarapatendilahingud tuua ka Inglismaale ja ülejäänud Euroopasse. Autor: Richard Stallman Praegu, mil USA tarkvaratööstust on haaranud kaua oodatud täispangale peetav tarkvarapatendisõda, on Euroopa Liit võtmas sarnast kurssi. Kui Hagreaves'i raport palus Ühendkuningriikidel tarkvarapatente vältida, oli riigi valitsus juba nõustunud plaaniga, mille tulemusena nad ilmselt tekivad. Tarkvarapatendid on tarkvaraarendajatele ohtlikud, sest nad kehtestavad tarkvaralistele ideedele monopole. Ei ole võimalik arendada mittetriviaalset tarkvara, kui selleks on tarvis patendirägastikus ekslema asuda. (Vt Patent absurdity, Guardian 20 Juuni 2005.) Iga proramm on mitme idee kombinatsioon; suures programmis on neid tuhandeid. Google hindas hiljuti, et nutifonis võib olla umbes 250,000 patenteeritud ideed. Mulle paistab see arv usutab, sest 2004 aastal hindasin GNU/Linux operatsioonisüsteemis olevaid patenteeritud ideid umbes 100,000 kanti. (Linux, operatsioonisüsteemi tuum, sisaldab Dan Ravicheri järgi 283 säärast ideed ja kogu süsteem oli tol hetkel hinnanguliselt 25% ulatuses patenteeritud.) Selle tagajärjed hakkavad Ühendriikides alles praegu ilmnema, kuid rahvusvahelised kompaniid on tarkvarapatentide kasuks üle maailma juba kaua lobitööd teinud. Aastal 2005 toimus Euroopa Parlamendis Euroopa Komisjoni poolt algatud tarkvarapatente lubava direktiivi teine lugemine. Parlament oli enne direktiivi nende keelamissättega täiendanud, kuid Euroopa Komisjon oli need täiendused kaotanud. Komisjoni tekst oli sõnastatud salakavalalt: pealiskaudsel lugemisel tundus see puhtalt tarkvaraliste ideede patente keelavat, sest nõudis patenditaotluselt füüsilist komponenti. Samas ei nõudnud see, et "uuenduslik samm" - areng, millest patenditav "leiutis" koosneb - oleks füüsiline. See tähendas, et patenditaotlus võis tarviliku füüsilise aspekti esitada pelgalt programmi jooksutava arvuti tavalisi füüsilisi elemente (protsessor, mälu, ekraan jne.) mainides. Neis elementides polnud uuendus tarvilik, piisas lihtsalt nende tarkvara sisaldava suurema süsteemi osana mainimisest. Nii saanuks patenteerida suvalist arvutuslikku ideed. Selline patent katnuks vaid arvutil jooksvat tarkvara, kuid see ei olnuks eriline piirang, arvestades kuivõrd ebapraktiline on suurt programmi käsitsi simuleerides jooksutada. Direktiivi tühistamiseks korraldati Euroopa Parlamendile rohujuure tasandilt suurejooneline kampaania. Paraku ei tähendanud see, et oleksime suutnud poolt parlamenti veenda tarkvarapatentide tagasilükkamises. Pigem paistab, et patente soovivad jõud pidasid paremaks viimasel hetkel oma ettepanek kõrvale heita. Vabatahtlikud aktivistid hajusid, eeldades, et lahing on võidetud, kuid tarkvarapatentide poolt seisvad korporatiivlobistajad said palka edasi. Nüüd on neil valmis sepistatud uus nurjatu nipp: Euroopa Liidu "ühtne patendisüsteem". Uue süsteemi kohaselt on Euroopa Patendiameti poolt väljaantud patent kehtiv igas süsteemi kuuluvas riigis, mis siinkohal tähendaks kogu liitu, väljaarvatud Hispaaniat ja Itaaliat. Kuidas see tarkvarapatente mõjutaks? Ilmselgelt: selline ühtne patendisüsteem kas lubab või keelab nad. Kui ta neid lubab, ei ole ühelgi riigil neist omaette pääsu. See oleks halb, aga mis siis kui süsteem tarkvarapatente ei lubaks? See oleks ju hea - eks? Täpselt -- ainult plaan oli see variant ära hoida. Plaani väike, aga väga oluline detail seisneb selles, et EPA otsuste edasikaebamine toimub EPA enda reeglite kohaselt. EPA keeraks Euroopa firmad ja arvutikasutajad täpselt sellisel määral ümber sõrme kui sooviks. Pange tähele, et EPA on näidanud huvi laiendada patente nii paljudesse eluvaldkondadesse kui tal vähegi lubatakse. Kui puuduvad välised piirangud (nagu riikide kohtud), saab EPA tarkvarapatendid või ükskõik mis muud tüüpi patendid kehtestada. Näiteks: kui soovitakse otsustada, et looduslikud geenid on patenteeritav, nagu Ühendriikide kohtus just juhtus, ei ole kellelgi õigust seda otsust muuta, peale võib-olla Euroopa Ülemkohtu, mis on liidu kõrgeim kohtuinstants. Tegelikult on EPA otsus tarkvarapatentide osas juba tehtud ja seda võib ka juba töötamas näha. EPA on andnud välja kümneid tuhandeid tarkvarapatente, rikkudes sellega oma asutamiskokkulepet. (Vaata http://webshop.ffii.org/, "Your web shop is patented".) Praegu otsustab iga riik küll patendi kehtivuse eraldi. Kui ühtne patendisüsteem vastu võetakse ja EPA saab täieõigusliku voli otsustada, saab Euroopa endale Ühendriikide stiilis patendisõjad. Euroopa Ülemkohus otsustas märtsis, et ühtne patendisüsteem on nende mõjuväljas, kuid pole selge kas see kätkeb endas ka sisulisi poliitikaküsimusi nagu näiteks "kas tarkvaraideed on patenteeritavad?" Seda seetõttu, et pole selge kuidas Euroopa Patendikonventsioon ülemkohtuga suhestub. Kui Euroopa Ülemkohus saab seda otsustada, ei oleks plaan täielik katastroof. Selle asemel oleks ühe põrke jagu katastroofist kaugemal. Enne sellise süsteemi juurutamist peaks Euroopa plaani ümber kirjutama ja kindlustama, et tarkvara oleks turvaliselt patenteerimatu. Kui seda pole võimalik teha, on paremuselt teine asi kogu plaan unustada. Väikesed lihtsustamised ei ole katastroofi väärt; ühtlustamine on ekslik eesmärk, kui see tähendab, et kuskil mujal lähevad asjad halvaks. Ühendkuningriigi valitsus tundub katastroofi otsivat, kui detsembris 2010 väitis, et ei soovi, et Euroopa Ülemkohtul patendisüsteemi üle voli oleks. Kas valitsus kuulab Hargreaves'i ja muudab oma seisukohta? Britid peaksid seda nõudma. Plaani tagasilöökide ja juriidiliste vigade kohta leiab infot aadressilt unitary-patent.eu. Copyright 2011 Richard Stallman. Released under the Creative Commons Attribution Noderivs 3.0 license. Tõlgitud ajakirjast Guardian.